Teist korda Põhja-Norras (ainus kogemus Viru Reisidega)

Esimesest korrast kirjutasin siin. Ühtlasi oli see minu esimene (ja tõenäoliselt ka viimane) retk Viru Reisidega. Algul oli plaanis minna ühe teise firmaga, aga et grupp ei täitunud, jäi reis ära. Erinevatel põhjustel ei sobinud ka mitme teise reisibüroo pakkumised, seega jäi alles Viru. Ei saa öelda, et midagi väga hullu oleks olnud, aga samas ei olnud ka suurt vaimustust. Viruga reisimise ainus pluss on madal hind. Teisalt on see madal hind põhjus, miks seda reisi nautida ei saanud: odavad öömajad (mõnel juhul pidime lubatud 4 asemel olema nt viiekesi ühes väikeses kämpingumajakeses), ajanappus (vaatamisväärsuste jaoks aega ei olnud, suur osa ajast kulus sõidule), giid-reisisaatja, kes giiditööd ei teinudki, oli lihtsalt reisisaatja... Kõige veidram oli see, et sõitsime Inarist (Soome) Nordkappi 6 tundi, pärast paari tundi seal sõitsime 6 tundi Inarisse tagasi, et siis järgmisel hommikul jälle Norras sõitu jätkata. Aga kui mõelda sellele, mida kõike selle firma kohta Internetist lugeda on, siis võib selle reisi siiski kordaläinuks lugeda, sest kõik toimus plaanipäraselt ja buss püsis ka ühes tükis.

Aga nüüd siis lähemalt sellest, mida nägime. Vaatamisväärsuste nimele vajutades jõuab selle kodulehele.

Arktikum

Muuseum asub Rovaniemis, suveperioodil on iga päev avatud. Grupipilet maksis 2016. aastal 9.50.
Arktikumis saab tutvuda põhjamaiste rahvaste eluoluga, imetleda virmalisi, osta kaasa ehtsaid põhjamaiseid suveniire.

Arktikum väljast...

... ja seest

Kohalike tegemisi

Veidike virmalisi

Ametüstikaevandus

Enne kui päris kaevanduseni jõuab, tuleb teha korralik matk. Mingi eriloaga saime meie aga bussiga üsna lähedale sõita. Tegemist on üpris kuluka ettevõtmisega, pilet maksab 16 eurot, aga kui võimalik, soovitan ikkagi minna.

Kui pilet on ostetud, tuleb kõigepealt veidi trepist ronida, aga ei midagi hullu. Mäe otsas tutvustati kaevandust, anti juhtnöörid kaevandamiseks ning pakuti sooja jooki. Seejärel saigi tööle hakata. Igaüks sai kirka, millega kivide vahelt ettevaatlikult kalliskive otsida. Kaasa võis võtta nii palju, kui mahtus rusikas olevasse peopessa.

Kirka ja tööpõld 

Tagasihoidlik saak

Eriline pluss on veel ülevalt avanev suurepärane vaade.

Tankavaara kullamuuseum

Muuseum ei jätnud erilist muljet ning järgmisel korral sinna pigem ei läheks, sest pilethind 10 eurot tundub selle kohta kallis. Võimalik on kullaliivast endale kullatera välja uhta, aga selle eest tuleb jälle lisa maksta.

Nordkapp

Nordkapp on peamine põhjus, miks ma sellele reisile üldse läksin. 2006. aastal oli seal nii paks udu, et tegelikult ei näinud me midagi. Seekord oli suurepärane ja selge ilm, aga kui juba lahkuma sättisime, siis nägime, kui kiiresti seal udu tekib (võrdle fotosid). Et eelmisel korral midagi ei näinud, oli avastamist palju. Tegemist on üsna kalli kohaga (2016. a oli piletihind 270 Norra krooni ehk umbes 30 eurot), aga isiklikult arvan, et see on seda väärt.

Karasjok

Karasjok on saamide pealinn. Siin asuvad parlament, vabaõhumuuseum ja kultuuripark.

    Üleval ja all saamide parlament

                                                Põhjapõtrade toitmine kultuuripargis

Alta muuseum

See on üks koht, mille puhul ma otsustasin, et teist korda sinna ei lähe. Esimesel korral käisin kaljujooniseid vaatamas, teisel korral jalutasin niisama seal ümbruses.

Tromsø

Ma olin väga kurb, kui selgus, et reisiplaanidesse mahub ainult lühike peatus selles ilusas linnakeses. Eelmisel korral saime jalutada botaanikaaias, külastada Arktika katedraali, Polariat ja Polstjernat, seekord saime ainult veidi linnas jalutada, vaadata väljastpoolt Arktika katedraali ja köisraudteega sõita, aga et need õhusõidukid tekitavad minus kabuhirmu, oli alternatiiviks niisama passimine.

                                                                   Arktika katedraal

                                                Vaade Arktika katedraali eest linnale

Viikingimuuseum Lofootidel

Kõige rohkem kahju oli mul sellest, et Lofoote me tegelikult ei näinudki, sõitsime ainult viikingimuuseumi ja siis tagasi ööbimiskohta. Me ei külastanud ühtegi kaluriküla! Viikingimuuseumi oleks võinud vabalt nende vastu vahetada, oleks huvitavam olnud.

Polaarjoon ja jõuluvana küla

Tagasitee kulges taas läbi Soome ja  peatus tehti polaarjoonel.

Lõpetuseks võib öelda, et reis sobib kindlasti neile, kes sinnakanti esimest korda lähevad, sest kui ei tea, mida kõike näha võib, ei oska tahtagi. Minu pettumus tulenes sellest, et olin varem põhjalikumal reisil käinud. Süüa tuleb omajagu kaasa võtta, sest kummalgi korral ei olnud esimestel päevadel peatust, et toiduvarusid täiendada. Samas on bussis üsna vähe ruumi asjade hoidmiseks. Kahekordses bussis oli nii palju rahvast, et pidevalt oli teemaks kuuma vee puudumine. Mõned pildid bussist.

Lisan ka mõned hinnad 2016. aasta suvest:

Odavaim külmkapimagnet 49 Norra krooni

Ciabatta kohvikus 80 Norra krooni

Šokolaadid alates 15 Norra kroonist

Delikatessheeringas purgis 40 Norra krooni

Norra kuulsad kalakoogid u 20 Norra krooni pakk

Kirsstomatid 20 Norra krooni

Õunamahl 24 Norra krooni (aga oli ka odavamaid)

Šampoon 40 Norra krooni

Õunad Golden 27 Norra krooni kg

Väike kommikarp (140 g) 40 Norra krooni

Vesi 10 Norra krooni + pant 1 kroon

Vaniljejogurt (4 väikest) 15 Norra krooni

Riisipuding 10 Norra krooni